Seborroiline keratoos

Väga sage healoomuline nahapaksend, mida mõnikord kutsutakse ka nimega naha käsn. Tekivad sagedasti 30 + vanuses ning neid võib olla nahal sadu. Nad võivad paikneda kõikjal – nägu, kael, rinnak, rindade all, kehatüvi, aga ka üla- ja alajäsemed. Välimus on väga varieeruv, tegemist võib olla mõne mm läbimõõduga laigust kuni mitme cm suuruse naastuni. Klassikaliselt on seborroiline keratoos helepruun, kuid võib olla ka kollasest süsimustani.

Miks seborroilised keratoosid tekivad?
Esiteks peab ütlema, et need on äärmiselt sagedased ja on üheks nahavananemise tüüpiliseks ilminguks. Samuti mängib rolli ka geneetika. Kui teie vanematel või vanavanematel oli palju seborroilisi keratoose, siis tõenäosus, et ka teil on neid rohkem, on suurem.

Põhjust, miks seborroilised keratoosid tekivad, täpselt ei teatagi. Nagu eelpool mainitud, siis nende arv suureneb vanusega. On leitud ka, et neid võib hulgaliselt juurde tulla pärast suuremat päikesepõletust. Samuti võib nende teket soodustada ka naha tarumeerimine.  Kuigi nende nimi on SEBORROILINE , siis tegelikult ei ole nad seotud ei rasuprodutseerivate piirkondadega ega ka rasunäärmetega.

Kuidas neid eemaldatakse?
Enamikel juhtudel on eemaldamine kiire ja valutu protseduur. Arvestades nahamuutuse lokalisatsiooni ja suurust valime eemaldamiseks Teile parima meetodi.

Diagnoosi paneb dermatoloog, kasutades dermatoskoopi. Juhul, kui tekib kahtlus, et tegemist ei ole seborroilise keratoosiga, võtame proovi ning saadame koeproovi uuringule.