Perimenopaus ja menopaus

Tõenäoliselt jookseb kõigi 30+ naiste sotsiaalmeedia voogudesse praegusel ajal hulgaliselt infot perimenopausi teemal. Soovituste hulk ja kohati vastukäivad sõnumid võivad tekitada segadust. Kas mul tõesti võib perimenopaus olla? Kuidas ma sellest aru saan? Mida teha, kui ma ei tunne ennast enam ise ära? Kuidas leevendust saada?

Menopausiks loetakse kokkuleppeliselt ajahetke, kui elu viimasest menstruatsioonist on möödas 1 aasta. Seda aga saame teada alles tagantjärgi. Ette ennustada, millal see viimane menstruatsioon siis saabub, ei ole võimalik. Eesti naistel saabub menopaus vahemiku 45-55 eluaastat, mis teeb sümptomite tõlgendamise veelgi keerulisemaks, kuna see on üpris suur ajaaken.

Varane menopaus – vahemikus 40-45 a

Enneaegne menopaus – kui menopaus saabub enne 40. eluaasta

Perimenopausiks nimetatakse seda perioodi naise elus, mis jääb esimeste hormonaalsete muutuste ning menopausi vahele. Perimenopaus võib kesta mitu aastat. Olenevalt inimesest võivad esimesed muutused toimuma hakata isegi 30ndates eluaastates, 40ndates naistest on juba suurel osal tuvastatavad mingid viited hormonaalsetest nihetest. See ei pruugi automaatselt tähendada, et kõigil esineb sel perioodil vaevusi või on väga kehv olla, kuid leidub küllalt palju inimesi, kelle jaoks sümptomid võivad siiski olla üsna ebamugavad kuni äärmiselt häirivad.

Kui pärast menopausi on suguhormoonide tase ühtlaselt madal, siis perimenopausi perioodi iseloomustavad suured kõikumised hormoonide tasemes. See lisab keerukust mitmel põhjusel. Esiteks, võivad kõikumisega seotud sümptomid olla sama rasked või isegi häirivamad, kuna muutused on pidevad ja kiired ning raske on nendega kohaneda ja sammu pidada. Teiseks ajavad vereanalüüsid selles faasis pigem segadusse ja muudavad perimenopausi diagnoosimise keerulisemaks. Pole nimelt ebatavaline, et suguhormoonide näidud on täiesti korras või isegi kõrgemad normidest. Seepärast pole vereproovid perimenopausi määratlemisel alati täpsed ning ka mitte tingimata vajalikud, kuna nad võivad meid eksiteele viia. Kui üldse vereproove teha, siis peaks neid tõlgendama pädev spetsialist, kes suudab kogu konteksti arvestades neid kriitiliselt hinnata. Kolmandaks võib hormoonide ebaühtlane tase perimenopausis muuta ka sümptomite ravi mitmetahulisemaks kui “lihtne” menopaus oma ühtlaselt madalate hormoonitasemetega.

Kõige nimetatu tõttu võib perimenopausis inimene leida end üsna keerukas situatsioonis. Kõigepealt on ehk endalgi raske aru saada, mis sümptomid mul on, millal ja mis asjaoludel need tulevad ja lähevad ning lisaks sellele ei paista ka arst mind justkui mõistvat. Probleemide kaardistamisel võib palju tuge saada sümptomipäeviku pidamisest. See tähendab, et ebaselguse korral võiks 2-3 kuud pidada menstruaaltsükli päevikut, kuhu märkida ka sümptomid, mis vaevavad ning millal. See aitab arsti juures palju paremini näha mustreid, mis viitavad, millise hormooni tasemega võib probleemi olla ning mis laadi raviplaan võiks kõige rohkem abiks olla.

Perimenopausi ja menopausi vaevuste loetelu

Vasomotoorsed sümptomid

• Kuumahood
• Külmahood
• Öine higistamine

Uni ja väsimus

• Uinumisraskused või sage öine ärkamine
• Püsiv päevane väsimus, energiataseme langus

Meeleolu ja kognitsioon

• Meeleolukõikumised, ärrituvus
• Ärevus, pingetunne või paanikahood
• Masendus või huvipuudus
• „Vati sees olek”, keskendumisraskused, unustamine
• “Ma ei tunne ennast enam ära” tunne

Süda, vereringe

• Südamekloppimine, vahelöögid
• Pearinglus või tasakaaluhäired
• Vererõhu kõikumine

Liigesed ja lihased

• Liigesejäikus või -valu (nt põlved, sõrmed, selg, õlad)
• Lihasvalu või -kangus
• Rahutud jalad või lihaskrambid

Urogenitaalne ja seksuaalne tervis

• Tupekuivus, sügelus, kipitus või põletustunne
• Valulikkus või ebamugavus vahekorra ajal
• Iha (libiido) langus
• Sage urineerimisvajadus või uriinileke
• Sage põie-/kuseteedepõletik

Nahk, juuksed, küüned

• Naha kuivus, sügelus või tunne nagu „sipelgad jookseksid”, naha justkui järsk lõtvumine
• Akne
• Tugev karvakasv, nt näol
• Juuste hõrenemine või tugev väljalangemine
• Küünte haprus

Ainevahetus ja seedimine

• Kehakaalu tõus
• Kõhupuhitus, gaasid, aeglane seedimine
• Suurenenud alkoholitundlikkus või magusaisu

Suu, silmad, ENT

• Suukuivus või põletav suu
• Kuivad või kipitavad silmad
• Tinnitus ehk kõrvakohin
• Lõhna- või maitsemeeled muutunud

Muud sümptomid

• Migreen või sagedased peavalud
• Allergiate või toidutalumatuste süvenemine

Kuigi perimenopausi/menopausi on tihti võimalik diagnoosida ilma analüüsideta, siis võib arst teatud puhkudel siiski vereproove ja uuringuid määrata. Osalt selleks, et muid probleeme, nt varjatud rauapuudus või kilpnäärmeprobleemid, välistada. Teisalt on perimenopaus hea hetk hinnata üldisi terviseriske, nt südame-veresoonkonnahaiguste ja suhkruhaiguse risk. Vahel tekib just sel eluperioodil täiendav motivatsioon võtta käsile toitumie ning liikumine, mis aitab mõningaid sümptomeid leevendada ning on tähtis terviseriskide maandamisel.

Siiski ei saa kõik inimesed üksnes elustiilisoovitustega perimenopausi vaevustest lahti. Siis on palju abi hormoonravist. Olenevalt inimese kaebustest ja ootustest, saab ravile läheneda mitmel viisil. Pärast menopausi on raviks reeglina östrogeen ja progesteroon ning vajadusel ka testosteroon. Perimenopausis võib raviks olla nii östrogeeni ja progesterooni kombinatsioon, aga vahel hoopis hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, progesteroon üksinda või mõni muu kombinatsioon.

Kui juurdled, kas sinu vaevused võiksid olla seotud perimenopausi või menopausiga, siis ülaltoodud sümptomite loetelu ning menstruaaltsüklipäeviku pidamine võivad aidata selgust tuua. Koos naistearstiga on võimalik paika panna sobiv raviplaan, mis arvestab individuaalseid terviseriske. Seda kõike selleks, et saaksid tunda end taas iseendana.