Vulvodüünia
Mis on vulvodüünia?
Vulvodüünia on häbeme (vulva) krooniline valu, mis kestab vähemalt kolm kuud. Valu võib olla kas üldistunud (kogu häbeme piirkonnas) või paikne (nt ainult tupe sissekäigus). Üldistunud valu kirjeldatakse sageli põletus-, kipitus- või elektrišokitundena, mis võib esineda pidevalt või vaheaegadega. Paikne valu tekib peamiselt provotseerimisel ehk kokkupuutel millegagi, näiteks tampooni sisestamisel või vahekorra käigus. Ehkki seisund ei ole eluohtlik, põhjustab ta sageli siiski suuri vaevusi, häirib elukvaliteeti, piirab sotsiaalset suhtlust ning füüsilist aktiivsust ning võib negatiivselt mõjutada ka partnersuhet.
Põhjused
Vulvodüünia põhjused pole täpselt teada. Oleneval vulvodüünia alatüübist mängivad rolli närvide ülitundlikkus, põletik, hormonaalsed muutused ja lihaspinge vaagnapõhjas. Valu võivd põhjustada nt korduvad seeninfektsioonid või östrogeenitaseme langus kehas, nt menopausiga seoses. Psühholoogilised tegurid, nagu stress või psühholoogilised traumad võivad samuti käivitajaks või alalhoidjaks olla.
Sümptomid
- Põletus, kipitus, torkiv, lõikav tunne
- Vahel meenutab aisting rohkem sügelust
- Reeglina puuduvad silmaga nähtavad muutused häbemepiirkonna nahal või esineb üksnes vähene punetus
- Valu võib olla pidev, vahelduv või tekkida ainult kokkupuutel millegagi, nt millegi sisestamisel tuppe
- Valu võib põhjustada probleeme seksuaalsfääris, kui mitte alati
Diagnoosimine
Arst paneb diagnoosi kliinilise läbivaatuse ja kaebuste põhjal. Nähtavaid muutusi häbemel ei pruugi esineda. Diagnoosi kinnitamiseks tuleks teha “vatipulgatest”, et tuvastada valulikud piirkonnad. Läbivaatuse juurde kuulub ka vaagnapõhjalihaste seisundi hindamine. Tupepeegli kasutamine pole alati vajalik või kui on, siis saab kasutada kõige väiksemat tupepeeglit. Ultraheliuuring reeglina vulvodüünia korral lisainformatsiooni ei anna. Mõnikord tehakse ka analüüse, kuid see ei ole alati vajalik.
Eneseabi
- Vältige häbemepiirkonna naha ärritamist – hoiduda tuleks kõigest, mis vahutab ja lõhnab hästi
- Pesemiseks võiks kasutada üksnes puhast sooja voolavat vett. Pesuvahend pole reeglina vajalik. Kui seda siiski kasutada, peaks see olema lõhnatu ja õrnatoimeline.
- Pikad sundasendid, rattasõit ja ratsutamine võivad teatud tüüpi vulvodüüniat ägestada
- Eelistatud on avar hingav riietus ja sünteetilise pesu asemel puuvillane pesu
Ravi
Vulvodüünia on üldiselt kompleksne ja koosneb mitme ravivõtte kombineerimisest. Ravi võib olenevalt kaebuste kestusest olla aeganõudev.
- Ravimid: Olenevalt vulvodüünia alavormist võidakse kasutada erinevaid ravimeid, nt hormoonkreemid, närvivalu vastased tabletid, paiksed tuimestavad geelid ning lihaslõõgastid. Üks paljulubavaid uusi ravimeid vulvodüünia ravis on botuliin (“Botox” jt sarnased preparaadid), mis ei ole üksnes iluravi rohi, vaid aitab ka ülepinges lihaseid lõdvestada ning häbemepiirkonna närve “ümber õpetada”.
- Füsioteraapia: Vaagnapõhjalihastele spetsialiseerunud füsioterapeut saab õpetada ülepinges lihaseid lõõgastama ja lõdvestama
- Psühhoteraapia: Valu ümbertöötlemise teraapia (PRT), kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), seksuaalteraapia, paariteraapia vms teraapiavormid võivad aidata nii vaevusi leevendada kui ka õpetada toimetulekuviise nii üksikisiku kui ka paarisuhte vaates
- Operatsioon: Üksikutel juhtudel ja teatud kindlate vulvodüünia alavormide korral võib kõne alla tulla operatsioon
Meelespea
- Vulvodüünia ei ole eluohtlik, kuid võib olla äärmiselt häiriv ning elukvaliteeti ja paarisuhet oluliselt häirida
- Ravi võib võtta aega ja nõuda erinevate meetodite proovimist.
- Valu võib kulgeda vahelduvalt, kord ägenedes, kord leevenedes
- Ole enda suhtes lahke ja kannatlik.
- Psühhoteraapia erinevad vormid võivad olla abiks mitte üksnes valuga toimetulemisel, vaid teatud vormid võivad koguni aidata valu intensiivsust leevendada