Vitamiin D, päikesekreemid ja solaariumid
D-vitamiin on oluline vitamiin, mis mängib erilist rolli meie lihaste ja luude ainevahetuse tagamisel. Selle põhiline roll on veres kaltsiumi ja fosfori tasakaalu tagamine ning eelkõige on vitamiin D vajalik luuhõrenemise, luu pehmenemise ning rahhiidi (kasvava organismi ainevahetushaigus, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevnemise vahel) ennetamiseks. Viimased uuringud on näidanud, et kõrgem vitamiini D tase vähendab luumurde lihasfunktsiooni paranemise ja lihasreaktsiooni kiirenemise abil.
Kas vitamiini D defitsiitsuse ja päikesekreemide kasutamise vahel on seos?
Vitamiini D saame kolmest põhilisest allikast: toidust, päikesest ning toidulisanditest.
Toiduainetest leidub D-vitamiini eelkõige rasvarikastes kalades (tuunikala, lõhe), vähesel määral ka munas ja maksas.
Olulise osa D-vitamiinist saame päikese kaudu, seetõttu on loogiline, et D-vitamiini puudus Eestis (laiuskraadil 58°) on eelkõige seotud meie geograafilise asukohaga. Talvekuudel riikides, mis asuvad 33° laiuskraadist põhja pool (lõunapoolkeral lõuna pool) on liiga vähe UVB-kiirgust, tootmaks piisavalt epidermaalset vitamiini D.
Et Eestis on päikeselist aega üsna vähe ning oluline osa meie saadavast D-vitamiinist tuleb just päikese kaudu, siis D-vitamiini puuduses ei mängi primaarset rolli päikesekaitsekreemide kasutamine.
Kas saame D-vitamiini suvel ette koguda?
D-vitamiini produktsiooniks on vajalik just UVB-kiirguse olemasolu. Praeguse arvamuse kohaselt saame päevase D-vitamiini annuse kätte, kui viibime suvel keskpäeval 10-15 minutit päikese käes. Seejuures on päikesepõletuse toime vastupidine, see häirib D-vitamiini sünteesi. On näidatud, et D-vitamiini tootmine väheneb pärast 8-minutilist kokkupuudet päikesega ning pärast 20 minutit see praktiliselt peatub. Seega pikaajaliste päikesevannide võtmine oma D-vitamiini varude täiendamiseks ei ole kindlasti näidustatud. Nagu jõululauas ei saa me ette süüa eesootavaks aastaks, ei saa me suvel ette päevitada, et oma vitamiini D varud aastaks täis saada.
Kas päikesekaitsekreemid pärsivad vitamiini D produktsiooni?
Uuringud ei ole siiamaani suutnud näidata päikesekaitsekreemide kasutamise ja D-vitamiini defitsiitsuse vahelist seost. Samas enamik tehtud uuringutest on madalakvaliteedilised ning probleem on selles, et tihtipeale ei ole uuringus osalenud patsiendid kasutanud piisavas koguses kreemi. Soovitatav annus on 2,0 g/cm2 kreemi, tavaliselt kasutavad aga inimesed 0,5-1,0 g/cm2, mis on 2-4 korda vähem.
Täiskasvanud inimene peaks kogu keha katmiseks kandma nahale 3 supilusikatäit kreemi ning uuendama seda iga 2 tunni tagant. Ning juhul, kui puututakse kokku veega või higistatakse palju, peab kreemi uuendama tihedamini.
Kõrge SPF-sisaldusega kreemid (SPF pakenditel näitab just kaitset UVB-kiirguse eest, mitte UVA eest. UVA-kaitse on pakendil märgitud eraldi) laboritingimustes kindlasti takistavad D-vitamiini produktsiooni, kuid reaalses elus, kus inimesed kasutavad päikesekreeme kordades vähem, on D-vitamiini puudus päikesekaitsekreemide kasutamisest suhteliselt vähetõenäoline.
Kas vitamiini D peaks lisaks võtma?
Et Eestis on päikeselist aega väga vähe, peaks kindlasti D-vitamiini preparaate võtma peaaegu kogu aasta vältel. Suvekuudel võib D-vitamiini võtmise mõneks kuuks lõpetada. Soovitatav D-vitamiini päevane annus sõltub riskigrupist: täiskasvanud terve inimese vajalik päevane annus on erinevate andmete kohaselt 600-800 (1000) IU/päevas, vanuritel 1200-2000 IU/p, alla 12-aastastel lastel 400-800 IU/päevas; 12-18-aastastel lastel 600-800 IU/p, osteoporoosiga patsientidel 1500-2000 IU/p. Annus sõltub suuresti veres olevast D-vitamiini tasemest ning patsiendid, kellel on D-vitamiini tase eriti madal, peavad D-vitamiini taseme normaliseerumiseni tarbima mitmekordseid annuseid (D-vitamiini päevaste annuste kogused põhinevad Tartu Ülikooli Kliinikumi soovitustel). Oluline on ära märkida ka see, et päikesest tulev D-vitamiin ei ole kuidagi kvaliteetsem võrreldes D-vitamiini tilkade või tablettidega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et D-vitamiini puudus on eelkõige seotud Eesti geograafilise eripära, mitte päikesekaitsekreemide kasutamisega, kuigi mõistetavalt päikesekaitsekreemid vähesel määral võivad pidurdada D-vitamiini sünteesi. D-vitamiini päevase annuse saamiseks ei ole vaja veeta tunde päikese käes. Piisab vaid mõnekümneminutilisest kokkupuutest päikesekiirgusega. Kõige olulisem on just päikesepõletuste vältimine, sest uuringud on näidanud, et enne 16. eluaastat saadud päikesepõletused mängivad olulist rolli hilisemas elus nahakasvajate tekkes.