Tätoveeringud

Dekoratiivseid tätoveeringuid on nahale tehtud tuhandeid aastaid. Kui kunagi kasutatati tätoveeringuid erinevates kultuurides selleks, et tuua välja inimese sotsiaalne auaste, siis viimase 30 aasta jooksul on tätoveeringute tegemine muutunud väga populaarseks tavainimeste seas.

Et tätoveerimine muutub järjest populaarsemaks, on arusaadav, et koos sellega lisandub inimesi, kes soovivad endalt tätoveeringuid eemaldada ning lisandub inimesi, kellel tekivad tätoveeringutega seotud nahahaigused. Kõige sagedasemad nahareaktsioonid, mida igapäevases praktikas näeme, on ägedad põletikulised reaktsioonid, allergiline kontaktdermatiit, granulomatoossed reaktsioonid ning UV-kiirguse indutseeritud reaktsioonid.

Selles peatükis keskendume vaid kõige sagedasematele reaktsioonidele, räägime veidi tätoveeringute olemusest ning sellest, kuidas tätoveeringuid eemaldada.

Kuidas tätoveeringut eemaldada?

Tätoveeringuid saab eemaldada ainult laseriga. Enamikul juhtudel on vaja 5-12 ravikorda, protseduuride vahele jääb keskmiselt 8-nädalane vahe. Täielik tätoveeringu pigmendi eemaldamine nahalt ei ole alati võimalik. Mida professionaalsemalt on tätoveering teostatud, seda keerulisem on nahas oleva pigmendi eemaldamine ning seda rohkem eemaldamisekordi on vajalik. Kõige keerulisem on nahast eemaldada kollast ja valget pigmenti.

Enne protseduuri vajadusel tuimestame naha (vastavalt patsiendi eelistusele). Protseduur ise võtab aega olenevalt tätoveeringu suurusest 30-60 minutit.

Teatud juhtudel tekib tätoveeringu eemaldamise tagajärjel esialgselt pigmendi tumenemine.

Tätoveeringu eemaldamise kõrvaltoimed?

Kõige suurem probleem, mis tätoveeringu eemaldamise järgselt võib tekkida, on naha armistumine selles piirkonnas. Selle vältimiseks kasutame oma kliinikus lasereid, mis on patsiendile võimalikult ohutud, ning personali, kes on koolitatud tätoveeringu eemaldamise maailma tippude poolt. Lisaks oleme spetsialiseerunud armistunud tätoveeringute eemaldamisele.

Tätoveerimisega seotud nahareaktsioonid.

I Ägedad põletikulised reaktsioonid

On naha otsene reaktsioon nahavigastuse tekitamisele nõelaga ning metalli sooladest valmistatud pigmendi viimisele naha sügavamatesse kihtidesse. Sagedasti on piirkonnas näha mööduvat punetust ja turset, mis kaob tavaliselt 2-3 nädalaga.

Üks probleeme, mis võib tekkida, on nahatraumeerimisest tingitult olemasoleva nahahaiguse ägenemine või uue nahahaiguse teke. Kõige sagedasemaks on psoriaas, lame lihhen või vitiliigo (naha pigmendirakkude kadumine ning ilma pigmendita laikude tekkimine nahale).

Harvadel juhtudel, kui protseduur on tehtud ebapuhtalt, inimese enda nahaimmuunsus on nõrk või on tal kaasuvad haigused, mis viivad ta üldise immuniteedi alla, võivad tekkida nahainfektsioonid. Nagu eelpool öeldud, on tegemist väga harva probleemiga, sest enamik tätoveerjaid teeb protseduure puhtas keskkonnas ja kasutab steriilseid vahendeid. Üksikutel juhtudel on saastunud tätoveeringu pigmendis leitud mikroorganisme.

II Granulomatoossed reaktsioonid

Termin granuloom viitab spetsiifilistele rakkudele, mis on leitavad piirkonnast võetud nahabiopsias. Tätoveeringute järgselt võivad osale inimestele tekkida tätoveeringule kogu ulatuses (või üksikutes kohtades) ümbritsevast nahast kõrgemad paapulid. Kõige sagedamini näeme sellist reaktsiooni punasele pigmendile, kuid seda võib tekitada ka roheline, sinine, lilla pigment. Lisaks on nähtud seda ka UV-kiirguses nähtavatel tätoveeringutel.

Sagedamini näeme granulomatoosseid reaktsioone patsientidel, kellel on sarkoidoos.

III Allergilised reaktsioonid tätoveeringule

Kaks kõige sagedasemat ülitundlikusse reaktsiooni tätoveeringutes sisalduvale pigmendile on allergiline kontaktdermatiit ning fotoallergiline dermatiit. Kliiniliselt avaldub see punase lööbena nahal, mõnikord võib piirkond olla ketendav. Kõige sagedamini tekib sellist tüüpi nahareaktsioon punasele värvile. Allergilised nahareaktsioonid mustale, sinisele, lillale ja rohelisele pigmendile on väga harvad.
Allergilist kontaktdermatiiti võib põhjustada ka henna tätoveering. Henna tätoveeringud on mittepüsivad tätoveeringud, kus nahale joonistatakse henna värviga. Enamik henna tätoveeringutest põhjustatud nahareaktsioone on põhjustatud mitte hennast endast, vaid põhjusel, et sageli segatakse hennat parafenüüldiamiiniga. Parafenüüldiamiin (PPD) on hästi tuntud allergilisi nahareaktsioone tekitav keemiline ühend.

IV Fotosensitiivsed reaktsioonid

Kollane värv tätoveeringutes tekitab nahal ülitundlikusse reaktsioone kõige sagedamini siis, kui ta puutub kokku päiikesekiirgusega. Pärast UV-kiirgusega kokku puutumist tekib tätoveeringu piirkonda punetus ja turse.

V Magnetresonantstomograafia (MRT) uuringu ajal tekkivad nahapõletused

On leitud, et tätoveeringutes sisaldav raudoksiid võib osal juhtudel põhjustada MRT-uuringu ajal nahapõletusi. Raudoksiid võib esineda ka mõnikord püsimeigi tintides. MRT aegu tekkiv nahapõletus väljendub tätoveeringupiirkonna valulikkuses, punetuses ja turses.