Täitesüstid ehk fillerid

Täitesüste ehk fillereid kasutame eelkõige näo mahu taastamiseks. Meie näos on rasvapadjad, mis kahjuks vananedes vähenevad ning muudavad oluliselt enda asetust. Näo mahu olulisi muutusi võib täheldada ka suure kaalukaotuse järgselt või teatud ravimite kasutamisega.
Täitesüstide puhul kasutatakse hüaluroonhapet, mis on kehaomane aine. Hüaluroonhappe molekulil on omadus siduda endaga olulisel määral vett.
Kui botuliin tuleb kliinikusse pulbrina, mille lahustame füsioloogilises lahuses, siis fillerid ehk täitesüstid on eeltäidetud süstlad. Süstaldes on geeljas aine, mille viime nahaalustesse kudedesse mahu taastamiseks ning kortsude täitmiseks.

Kuhu kõige sagedamini fillereid tehakse?

Kõige populaarsemaks piirkonnaks on kindlasti huuled. Täitesüste tehakse huultesse nende suurendamiseks, asümmeetria parandamiseks ning kergeks niisutamiseks.

Mis on vastunäidustused?

Rasedus ja rinnaga imetamine. Juhul, kui olete allergiline lidokaiinile, siis seda peaks kindlasti ütlema, sest enamikus täitesüstides on lisatud vähesel määral lidokaiini, et vähendada süstimisel tekkivat valuaistingut.

Mis on kõrvaltoimed?

Kõrvaltoimed jaotatakse laias laastus kaheks. Kohesed ja hilinenud kõrvaltoimed.

Nagu alati, on süstide puhul riskiks sinikate teke, lisaks võite tajuda turset, punetust ja valu. Üldiselt turse ja vähene ebaühtlus kaovad süstimisejärgselt 2 nädala möödumisel.

Osal juhtudel võib valest süstetehnikast, organismi eripärast või lihase liikuvusest tekkida filleri migratsioon. Täiteaine migratsioon ehk liikumine tähendab seda, et täiteaine liigub esialgsest planeeritud piirkonnast mujale. Kõige sagedamini on näha seda ülahuule piirkonnas, kus süstitud filler liigub huulepunast ülespoole, tekitades iseloomuliku pardimoka välimuse (kutsutakse ka filleri vuntsiks ehk filler mustache).

Kõige kardetum täitesüstide kõrvaltoime on veresoonte süstimine. Veresooned on meie kehas selleks, et kudesid toita hapinkurikka verega. Juhul, kui süstida geeljat fillerit otse soonde katkeb verevarustus ning võib tekkida selle veresoone varustusalal olevate kudede surm. Nahal väljendub see armi tekkega. Kõige halvemal juhul, kui süstitakse suurde soonde, võib tekkida pimedus. Kõige suurema riskiga piirkonnad pimeduse tekkeks on kurjusekortsu süstimine täitesüstidega või ninapiirkonna süstimine täitesüstidega. Juhul, kui pärast süstimist tõmbub piirkond valgeks, tekib marmorilaadne välimus, mädakolded, peate koheselt ühendust võtma protseduuri teostanud isikuga, sest on suur tõenäosus, et on tekkinud veresoone oklusioon. Sellise juhul on vajalik kiire tegutsemine, preparaadi lahjendamine ning eemaldamine soonest.

Pikaajalistest kõrvaltoimetest võib ka mõnikord aastaid hiljem hakata organism käsitlema fillereid kui võõraineid. Kui organismi immuunsüsteem hakkab võitlema täiteaine vastu, tekib lokaalselt turse, sõlmed suurenevad.

Kas täiteid saab kehast eemaldada?

Jah, saab. Täiteaineid ehk fillereid saab kehast eemaldada hüaluronidaasiga. Juhul, kui on teostatud süstid, mille tulemus teile ei meeldi.