Solaariumid

Solaariume kasutatakse päevituse saamiseks. Esimesed solaariumid tekkisid 1950. aastatel. Tõelise võidukäigu tegid need 1970. aastatel, sest päevitunud nahka seostati tervislikkuse ja edukuse sümbolina. Praeguseks on õnneks teada solaariumide kahjulikud toimed ning loodetavasti juba tulevikus saame konstateerida fakti, et inimesed neid praktiliselt enam ei kasuta.

Kuidas solaariumid toimivad?

Solaariumid kasutavad samuti UVA- ning UVB-kiirgust, kuid erinevalt kesksuvisest päikesest emiteerivad nad UV-kiirgust vähese aja jooksul oluliselt intensiivsemalt. Solaariumid kasutavad oma lampides 90-95% ulatuses UVA-kiirgust ja 5-10% UVB-kiirgust. Põhjuseks on see, et päevituse teke nahal on kahefaasiline. Kõigepealt tekib nn varajane päevitus, mille tekitajaks on eelkõige UVA-kiirgus. See on ka põhjus, miks koheselt pärast solaariumis käimist on näha aluspesurandid. Kui aga veedate oluliselt pikema aja südasuvise päikese käes (mida te kindlasti ei tee naha tervise seisukohalt), siis panete tähele, et ranti ei teki või tekib see olulise hilinemisega. Siit tuleb esile päevituse teine faas ehk hiline päevitus ja selle eest vastutab nimelt UVB-kiirgus. Hilise päevituse nahale tekkimine võtab aega, aga kui see on tulnud, püsib ta seal oluliselt kauem. Seetõttu tekibki solaariume külastades nõiaring – saate kiire jume, mis suhteliselt kiirelt ka kaob, tekitades uue jume saamiseks niimoodi tahtmise uuesti solaariumisse minna.

Mida solaarium nahale teeb?

Solaariumid oma tugeva UVA- (A nagu aging ehk vananemine) kiirguse tõttu soodustavad naha enneaegset vananemist. Lisaks muutub nahk ebaühtlaseks – patsiendid näevad nahal laienenud veresooni ning pigmendi ebaühtlust. Lisaks on solaariumid olulised nahakasvajate tekkes.

Uuringud on näidanud, et enam kui 50 protsendil solaariumikülastajatest tekib ühel või teisel hetkel naha UV-kiirgusest tingitud põletus. Osa solaariumikeskusi väidab, et neil on solaariumidesse sisseehitatud andurid, mis näevad nahapõletuse teket ning vajadusel vähendavad solaariumiseansi kestvust. Kahjuks on see vale, sest UV-kiirgusest tingitud nahapõletus on hilinemisega protsess. See tähendab, et viiteid nahapõletusele hakkab nägema alles mõne tunni kuni 24 tunni möödumisel. Osal juhtudel saavutab nahapõletus oma tipu alles 72 tunni (!) möödumisel.

Kas solaariume kasutatakse nahahaiguste raviks?

Ei. Kui mõni arst, veelgi enam nahaarst soovitab teil mõne nahahaiguse raviks pöörduda solaariumikeskusesse, on see ilmselge viide, et te peate endale kiiresti uue arsti leidma. Ei ole ühtegi nahahaigust (kaasa arvatud psoriaas, akne, atoopiline dermatiit jne), mida ravitakse solaariumidega.
Teatud nahahaiguste ravis kasutame meditsiinilist fototeraapiat, kus nahk puutub kokku kontrollitud keskkonnas, lühiajaliselt, väga kitsa lainepikkusega. Psoriaasi ja dermatiitide raviks kasutame haiglates kitsakimbu UVBd, kus kasutatav UV- vahemik on UVB 311-313 nm. Uuringud on näidanud suurimat mõju nahahaigustele just selles kitsas vahemikus.

Vitamiini D solaariumid?

Selleks, et selgitada UV-kiirguse ja vitamiini D vahelisi seoseid, peame korraks minema tagasi UV-kiirguse erinevate lainepikkuste juurde. Nagu eelpool juba rääkisime, kasutavad solaariumid UVA- ja UVB-kiirgust. 90-95% ulatuses kasutavad solaariumid UVA-kiirgust kohese pigmentatsiooni tekkeks. UVB-kiirgus soodustab aga vitamiini D produktsiooni. Nõndanimetatud vitamiini D solaariumides on oluliselt suurendatud UVB-kiirguse osakaalu, see aga suurendab koheselt nahapõletuse tekke riski. UV-kiirgusest tingitud nahapõletused on aga üheks põhiliseks nahakasvajate tekkepõhjuseks.

Uuringud on näidanud, et toidulisanditest saadud vitamiin D ei ole vähem kvaliteetne kui UV-kiirguse poolt tekitatud vitamiin D, samal ajal saate aga adekvaatse ja vajaliku vitamiini D koguse lisariske võtmata.

Kas enne reisi oleks vaja solaariumides „ette päevitada“?

Absoluutselt mitte, solaariumides saadud päevitus ei kaitse teie nahka. Vastupidi, see võib anda teile võltsturvatunde ning tekitab juba rakkude kahjustuse enne reisi.