Rosaatsea

Rosaatsea on krooniline punetuse ja laienenud veresoontega kulgev nahahaigus, mis sagedasti haarab kesknägu, tekib 30.-60. eluaastates ning kipub ajas süvenema.

Rosaatseat on nelja alatüüpi:

1. Erütematotelangiektaatiline rosaatsea ehk punetuse ja laienenud veresoontega kulgev rostaasea. Kõige sagedasem on rosaatsea alatüüp, kus patsiendid kannatavad õhetushoogude käes. Osal patsientidest kaasneb lisaks punetusele ja laienenud veresoontele ka kuiv, kiskuv ja ülitundlik nahk.
2. Papulopustulaarne ehk paapulite ja pustulitega kulgev rosaatsea. Näo keskosas on lisaks punetusele näha ka suuremal või vähemal määral põletikulisi vistrikke.
3. Okulaarne rosaatsea ehk silmarosaatsea. On sage probleem rosaatsea patsientidel, isegi 50% patsientidest kaebavad silmasümptome. Põhilisteks probleemideks on kuivus, võõrkeha tunne, fotofoobia, konjuktiviit, blefariit, väga harvadel juhtudel keratiit.
4. Fümatoosne rosaatsea, kus teatud näonaha piirkondades tekib naha paksenemine. Kõige klassikalisem fümatoosse rosaatsea väljendus on rinofüüm. Rinofüümi puhul läheb patsientide nina suuremaks, tekivad väljapaistvad poorid. Fümatoosse rosaatsea all kannatavad rohkem meesterahvad.

Miks tekib?
Lõplikku põhjust, miks rosaatsea tekib, ei teata. Arvatakse, et olulist rolli mängib perekondlik eelsoodumus, nahatüüp (Fitzpatrick I, II), nahale saadud päikesekoormus. Erinevad uuringud on toonud rosaatsea esinemissageduseks 5-20%. Arvestades Eesti populatsiooni, siis pigem on meie rosaatseaga patsientide osakaal lähemal 20%-le.

Provotseerivad faktorid
Rosaatsea provotseerivad faktorid sõltuvad patsiendist. Klassikalisteks halvendavateks faktoriteks on päike, saun, alkohol (eriti punane vein), suitsetamine, vürtsikad toidud. Patsiendid kogevad õhetushoogude teket, mis ei taha taanduda.

Kuidas ravida?
Rosaatsea ravi sõltub rosaatsea alatüübist. Klassikalist papulopustulaarset rosaatseat (vistrikute või rahvakeeli “punnidega” kulgevat rosaatseat) ravime üldiselt retseptikreemidega. Harvematel juhtudel kirjutame välja süsteemse (tablett)ravi. Enamikul juhtudel kogevad patsiendid juba mõne aja möödudes näonaha probleemide leevendumist. Nahk ei ole enam nii põletikuline, kuid põletiku taandumisel hakkab häirima püsiv näonaha punetus ja nähakse näol laienenud veresooni. Need ei ole tekkinud sinna ravimitest, vaid laienenud veresooned ja püsiv punetus ei paistnud eelneva põletiku foonilt lihtsalt välja.

Punetuse ja laienenud veresoonte valikraviks on valgus- ja laserravi. Neid muutusi kahjuks ükski kreem tagasi pöörata ei suuda. Valgusravi teeme kuurina ning punetusevastane edukusprotsent on 80-90% kandis.