Päikesepõletus

Päikesepõletus on naha punetus ja turse, mis on tekkinud päikesekiirte (UV-kiirte) liigsest kokkupuutest nahaga. Päikesepõletuse sagedaseks tekitajaks on ka solaariumidest saadav UV-kiirgus.

Miks päikesepõletus tekib?

UV-kiirgus on jaotatud kolmeks:

1)    UVA-kiirgus 320-400 nm

2)    UVB-kiirgus 290-320 nm

3)    UVC-kiirgus <290 nm

UVC-kiirgus on kõige kantserogeensem, kuid õnneks see maapinnale ei jõua, sest absorbeerub atmosfääris. Seega päikesepõletuse või UV-kiirgusest tingitud nahapõletuse eest vastutavad UVA- ja UVB-kiired.

UVB-kiired on intensiivsemad ja põhiliseks päikesepõletuse tekitajaks. Enamik UVB-kiirgusest imendub naha pindmises kihis ehk epidermises. UVB-kiired on intensiivsemad suvel, eriti ajavahemikus kell 9-15. See on ka põhjus, miks sagedasti palutakse nendel kellaaegadel oma nahka rohkem kaitsta.

UVA-kiirgus on vähem intensiivne kui UVB-kiirgus. Kuid erinevalt UVB-kiirgusest jõuab see sügavamale nahka, põhjustades niimoodi sügavamaid muutusi pärisnahas ehk dermas. Suur kogus UVA-kiirgust võib samuti põhjustada naha põletust (probleemiks solaariumides). UVA-kiirte põhiliseks toimeks on nahavananemine.

Kellel tekib päikesepõletus?

Nahk jaotatakse kuueks erinevaks fototüübiks (loe täpsemalt Fitzpatrick). Päikesepõletus tekib suurema tõenäosusega heledama naha, heledate silmade ja punaste juustega patsientidel (Fitzpatrick nahatüüp 1).

Lisaks nahatüübile on olulisteks päikesepõletust tekitavateks faktoriteks veel:
1) Kui pikalt veedetakse aega päikese käes.
2)  Piirkonnas, mis on lähedamal ekvaatorile.
3) Kõrgus – mägedes on suurem tõenäosus saada päikesepõletust kui tasandikel olles.
4) Kellaaeg – vahemikus kell 10-14 peaks intensiivse päikese käes viibimist vältima, sest kuni 65% UV-kiirgusest jõuab maapinnale just sel ajal.
5) Lumi, vesi, jää, liiv – suusatamas (lumi ja jää), vee peal olles või rannal lebades on saadav päikesekoormus oluliselt suurem, sest UV-kiirgus peegeldub lume-, jää-, vee- ja liivaosakestelt.

Missugune päikesepõletus välja näeb?

Päikesepõletuse klassikalisteks sümptomiteks on naha punetus, turse, tundlikkus. Tugevama põletuse puhul võib patsient tunda valu, nahale võivad tekkida villikesed. Väga rasketel juhtudel võivad tekkida külmavärinad ja palavik.

Kuidas päikesepõletust ravida?

Kõige parem päikesepõletuse ravi on selle ennetamine, nii vähendad oluliselt päikesest saadud nahakahjustust.
1) Väldi otsest päikesekiirgust vahemikus kell 10-14.
2) Kasuta naha kaitsmiseks kaitsvat riietust ning laia äärega kübarat.
3) Kasuta päikesekaitsekreeme regulaarselt. Soovitatavalt laia toimespektriga SPF50+.
Oluline on meeles pidada, et täiskasvanud inimesel läheb kogu keha katmiseks vaja umbes pitsitäis kreemi ning kreemikihti peab uuendama iga 2 tunni tagant. Juhul, kui käiakse ujumas, higistatakse palju, peaks päikesekaitsekreemi sagedamini nahale kandma.

Kõige olulisem on vähendada päikesepõletusest tingitud ebamugavust. Selleks võib kasutada valuvaigisteid, külma dušši/vanni, aloe vera losjoone ning niisutavaid kreeme. Soovitatavalt võiks niisutavad kreemid panna näiteks külmkappi, et soodustada naha jahutust. Samuti peaks tarbima piisavalt vett.

Juhul, kui eelpool nimetatud vahendid ei aita, peaks pöörduma oma perearsti või dermatoloogi vastuvõtule, kes kirjutab välja tugevamad preparaadid põletuse kiiremaks lahendamiseks.

Mis on päikesepõletuse pikaajalised tagajärjed?

1) Varajane naha vananemine ja kortsude teke.
2) Pruunide laikude teke nahale.
3) Vähieelsete nahamuutuste (aktiinilased keratoosid) teke.
4) Nahakasvajate teke (melanoom, basaalrakk-kartsinoom, lamerakk-kartsinoom).