Liighigistamine

Liighigistamine ehk hüperhidroos on sage probleem, mis saab alguse juba teismeeas. Higi on õrn soolalahus, mida produtseerivad ekriinsed higinäärmed. Need higinäärmed asuvad meil igal pool nahal, kuid arvuliselt on neid kõige rohkem peopesades, jalataldadel ning kaenla all (nn aksillaarsed higinäärmed/aksillaarne higistamine). Higistamine on mehhanism keha jahutamiseks ning on normaalne vastus, kui kehatemperatuur tõuseb liiga kõrgeks.
Arvatakse, et hüperhidroosi all kannatab isegi 1-3% rahvastikust.

Liighigistamine jaotatakse kaheks:

1. Primaarne hüperhidroos – Põhiline liighigistamise põhjus, mis algab tavaliselt lapse- või teismeeas. Sagedasti on lokaliseeritud bilateraalne (mõlemal kehapoolel ehk higistavad mõlemad kaenlaalused, mõlemad peopesad või mõlemad jalatallad) higistamine peopesades, jalataldadel või kaenaalustes. Tavaliselt higistamine paraneb õhtuti ja kaob magamise ajal.
   Põhjuseks on närvisignaali probleem, kus need samad ekriinsed higinäärmed saavad pidevalt närvisignaali ja on seetõttu liiga aktiivsed.
2. Sekundaarne hüperhidroos – Esineb primaarse hüperhidroosiga võrreldes oluliselt harvem. Enamikul juhtudel generaliseerunud (higistamine üle kogu keha) või asümmeetriline (higistab näiteks vaid üks peopesa). Higistamine võib esineda ka õhtuti ja une ajal. Tekib mõne haiguse tagajärjel (endokrinoloogilised, neuroloogilised) või muul põhjusel (näiteks teatud ravimid).

Liighigistamise diagnoosimiseks üldiselt laialdasi uuringuid teha vaja ei ole. Juhul, kui tekib kahtlus mõne haiguse osas, suunab arst enne ravi alustamist teid täpsustavatele uuringutele. Vajadusel kontrollime Teie kilpnäärme hormoone või veresuhkrunäitajaid.

Hüperhidroosi ravivõimalusi on mitmeid. Harvadel juhtudel piisab väikestest elustiili muudatustest, kus patsient kannab avaramaid rõivaid, vahetab riided/jalanõud, kui tunneb, et need on läinud niiskeks, ja kasutab õigeid puhastusvahendeid piirkonna naha hoolduseks. Osal juhtudel vähendavad higistamist antiperspirandid.

Üks kõige efektiivsematest higistamisvastastest ravidest on botuliintoksiini süstid. Sellisel juhul teostame süstid probleemsesse piirkonda. Enamikul juhtudel kaob higistamine täielikult 6-12 (18) kuuga ning taastub järk-järgult.

Kas süstid on ohutud?
Paljudel juhtudel on patsiendid mures, et kui higistamine kaob, kas organismis olevad mürgid saavad kehast välja? Higistamine ei ole meie organismile vajalik mürkide eemaldamiseks, vaid nagu eelpool kirjutatud, termoregulatsiooniks (keha jahutamiseks). Meie kehast väljutavad mürke ehk toksiine neerud ja maks, nendele botuliintoksiini süstid halvasti ei mõju.

Kuidas ma tean, kas mul on higistamisega probleem ja kas vajan botuliintoksiini süste?
Juhul, kui enne ettekannet või tähtsat koosolekut peate läbi mõtlema, missuguseid riideid te kannate ning eelistate kanda musta värvi rõivaid, võtta kaasa pintsaku ning väldite näiteks helesiniseid triiksärke, siis higistamise vastased süstid on justnimelt Teile.