Juuste probleemid

Meie keha on üleni kaetud karvadega. Ainukesed karvadevabad piirkonnad on peopesad, jalatallad, huuled, limaskestad.
Karvad jaotatakse tüübi järgi kaheks:

1. Vellus karvad: heledad, peenikesed, lühikesed karvad, millega on kaetud kogu keha. Need katavad meie nägu, kõhtu, käsi ja jalgu. Vellus karvad aitavad reguleerida meie kehatemperatuuri ja kaitsevad meie nahka.
2. Terminaalsed e androgeensed karvad: pigmenteeritud, jämedad ja pikad karvad. Terminaalsed karvad asuvad meil skalbil, genitaalidel. Meie kulmud ning ripsmed on samuti terminaalsetest karvadest

On olemas veel kolmandat tüüpi karvu, mida nimetatakse lanuugo karvadeks. Lanuugo karvadega oleme kaetud üsasiseselt ning neid võib nähal beebidel, aga ka juhtudel, kus patsiendid kannatavad mõne haiguse (näiteks anoreksia) all.

Karvakasvu kiirus on umbes 1 cm kuus. Inimeste karvad kasvavad faasidena, ööpäevas kaob 50-100 karva.
Kolm põhilist karvakasufaasi on:

1. Anageen – faas, kus karv kasvab aktiivselt. Normaalsel skalbil on anageenfaasis 90-95% karvadest.
2. Katageen – anageeni ja telogeen faasi vahel olevad 2-3 nädalat, kus karvakasv peatub, folliikel kahaneb. 1-3% karvadest.
3. Telogeen – 1-4 kuud kestev faas, kus juus “puhkab”. Telogeenfaasis on 5-10% juustest.

Juukse pikkus sõltub anageenfaasi pikkusest. Lühikestel karvadel (näiteks kulmud, ripsmed, jalgade ja käte karvad) on väga lühikene anageenfaas – umbes 1 kuu. Skalbil olevad karvad võivad olla anageenfaasis isegi 6 aastat või kauem.

Juuste kadu võib olla põhjustatud mitmetest faktoritest. Põhjus võib olla vähenenud karvakasvus (nn anageen juustekadu). Anageen juustekao all kannatavad sagedasti patsiendid, kes saavad tsütotoksilisi/kemoteraapiat. Juustekao põhjuseks võib olla ka suurenenud karvakadu (nt telogeen juustekadu), paksud terminaalsed karvad võivad muutuda peenikesteks velluskarvadeks. See juhtub näiteks mees- ja naistüüpi kiilanemise puhul.

Kõige sagedasemad põhjused juuste kaoks on:

I Naistüüpi kiilanemine

Arvatakse, et naistüüpi kiilanemise all kannatavad vähemalt 50% 70-aastastest naistest. Naistüüpi kiilanemise puhul on klassikaliseks väljenduseks juuste hõrenemine pealaelt. Patsiendid võivad täheldada suuremat juuste väljalangemist, juustemahu vähenemist või mõlemat korraga.

Naistüüpi kiilanemise all võivad kannatada igas vanuses naised, kuid sagedamini on see probleemiks postmenopausis.

Kas peaks tegema analüüse naistüüpi kiilanemise puhul? Üldjuhul see ei ole vajalik, sest diagnoos on kliiniline. Teatud juhtudel, kui patsiendil on lisaks naistüüpi kiilanemisele veel probleeme ebaregulaarse mensesega, aknega, soovimatu karvakasuga muudes piirkondades, siis võib olla vajalik PCOS ehk polütsüstiliste munasarjade välistamiseks teha günekoloogi juures täpsustavad uuringud. Enamikul juhtudel seda vajadust ei esine.

Missugused on ravivõimalused? Naistüüpi kiilanemise puhul on vajalik alustada raviga võimalikult vara, sellisel juhul on võimalik protsess veel tagasi pöörata. Tavaliselt kasutame raviks kombineeritud raviskeeme.

II Meestüüpi kiilanemine

Meestüüpi kiilanemine on väga sage probleem. Uuringud on näidanud, et 80% 70-aastastest meestest kannatavad meestüüpi ehk androgeense alopeetsia all. Meestüüpi kiilanemine on geneetilise eelsoodumusega meessuguhormoonidest (androgeenid) sõltuv haigus. Kliiniliselt on  näha juustepiiri liikumist tahapoole, mistõttu tekib pealael ja kuklal kiilanemine.

Miks meestüüpi kiilanemine tekib? Tegemist on geneetilise eelsoodumusega haigusega, kus geneetiliselt on ette määratud, kui tundlik konkreetne patsient on dihüdrotestosteroonile teatud skalbi piirkondades. Arvatakse, et dihüdrotestosteroon lühendab karvade anageenfaasi (kasvufaasi) mõne nädala või kuuni. Normaalselt on anageenfaasi kestvus 3-6 aastat. Lisaks tekib folliiklite miniaturiseerimine, millest omakorda kasvavad järjest vähem ja õhemad juuksed.

Missugused on ravivõimalused? Meestüüpi kiilanemise puhul on vajalik alustada raviga võimalikult vara, sellisel juhul on võimalik protsess veel tagasi pöörata. Tavaliselt kasutame raviks kombineeritud raviskeeme.

III Telogeen juustekadu ehk telogen effluvium

Telogeen juustekadu on sage ajutine juuste õhenemise põhjus. Terve inimese skalbil on 85% juustest anageenfaasis ja umbes 15% juukseid on puhkefaasis ehk telogeenfaasis. Mõnes karvad on katageenfaasis. Juuksed on anageenfaasis umbes 4-6 aastat, mille järgselt nad puhkavad umbes 4 kuud. Uus anageenkarv hakkab kasvama telogeenkarva all ja lükkab lõpuks telogeenkarva välja. Kui organismil on rasked ajad, võib isegi kuni 70% anageenfaasi juustest minna üle telogeenfaasi, mistõttu võib järsult olla näha olulist juustekadu. Tüüpilised telogeen juustekao põhjustajad on sünnitamine, raske haigestumine, kirurgilised protseduurid, suur kaalukadu jne.

Missugused on ravivõimalused? Telogeen juustekadu on enamikul juhtudel iselimiteeruv ning ravi ei vaja. Oluline on juuste õrn kohtlemine, vältida liigset kammimist ja skalbi massaaži, vajalik on õige dieet, mis peab sisaldama palju proteiini, puu- ning juurvilju. Juhul, kui probleem peaks kestma pikemat aega, siis vajadusel pöörduda dermatoloogi vastuvõtule.

Huvitavat: Kui inimese karvad kasvavad faasidena, siis näiteks koerte karvad on suures osas telogeen- ehk puhkefaasis. Seetõttu koerad, kes saavad keemiaravi, ei kaota keemiaravi tõttu oma karvu, sest keemiaravi mõjub vaid anageenfaasis olevatele karvadele. Kuna inimestel on suurem osa karvu justnimelt anageenfaasis, tekib neil keemiaravi ajal karvakadu.