Isepruunistavad kreemid
Isepruunistavad kreemid on tooted, mida kasutatakse nahale tumedama tooni andmiseks. Et inimesed saavad järjest teadlikumaks päikese ja UV-kiirguse kahjulikest toimetest nahale, muutuvad isepruunistavad tooted aasta-aastalt järjest populaarsemaks. Kõige sagedamini kasutatakse isepruunistavates kreemides ühendit dihüdroksüatsetoon.
Mis on dihüdroksüatsetoon?
Dihüdroksüatsetoon (DHA) on ühend, mis on üle maailma kõige populaarsem ja ohutum meetod isepruunistava toime saamiseks. DHA on ühend, mis naha aminohapetega kokku puutudes tekitab keemilise reaktsiooni. See keemiline reaktsioon ei kahjusta nahka ja mõjutab ainult meie naha kõige pindmisemat kihti (stratum corneum).
Missugust isepruunistavat toodet valida?
1) Missugune on pealemärgitud DHA protsent. Sagedasti kasutatakse DHAd vahemikus 2-6%. Enamikul juhtudel on pakendile märgitud, kas tegemist on heleda, keskmise või tumeda päevituse saamiseks. Madalam kontsentratsioon annab oluliselt heledama värvi.
2) Kui pakendile on märgitud, et see toimib ka päikesekaitsena, siis tõesti on näidatud, et DHA annab mõningase kaitse UVA-kiirte vastu, kuid et isepruunistavat kreemi ei saa me kunagi kanda nahale niisuguses koguses, mis on tõeliseks naha kaitse saamiseks vajalik, siis kindlasti ei tohiks isepruunistavaid tooteid kasutada selleks, et nendega end päikese eest kaitsta. Isepruunistavad tooted on mõeldud jume saamiseks ning päikesekaitse saamiseks peame lisaks kasutama päikesekaitseriideid ning päikesekaitsekreeme.
3) Kuiva nahaga inimesed võiksid valida isepruunistavad tooted, kuhu on lisatud ka nahka niisutavad ühendid.
4) Rasuse nahaga inimesed peaksid eelistama alkoholi sisaldavaid tooteid.
Kellele on isepruunistavad tooted mõeldud?
Isepruunistavad tooted on mõeldud kõigile, kes soovivad turvaliselt saada jumekamat nahka.
Kuidas isepruunistavaid tooteid kasutada?
Isepruunistavate toodete lõplik tulemus on väga sõltuv inimese enda pealekandmise võimetest. Mõned soovitused ühtlasema lõpptulemuse saamiseks:
1) Oluline on naha ettevalmistamine, enne kasutamist peaks nahk olema puhastatud ja soovitatavalt ka kooritud. See vähendab tõenäosust ebaühtlaste kohtade tekkeks.
2) Kuiva nahaga inimesed peaks mõned päevad enne isepruunistavate toodete kasutamist nahka korralikult niisutama. See vähendab kuivade laikude olemasolu. DHA seob end kuivades piirkonandes tugevamini, mistõttu tekivad sinna tumedamad laigud.
3) Eriti korralikult peaks niisutama põlvi, hüppeliigeseid, kandu ning küünarnukke.
4) Pärast isepruunistavate toodete pealekandmist peaks liigse toote eemaldama niiske rätikuga küünarnukkidelt, hüppeliigestelt ning põlvedelt.
5) Õhema kihi peaks kandma piirkondadesse, kus nahk on paksem, sest seal püsib preparaat pikemalt.
6) Preparaadi pealekandmisel kasuta soovitatavalt kummikindaid. Juhul, kui kandsid preparaadi peale ilma kinnasteta, peaksid koheselt pesema käsi. Erilist tähelepanu pööra sõrmevahedele, sest tavaliselt koguneb sinna preparaati rohkem.
7) Isepruunistavaid kreeme peaks kasutama regulaarselt, hoidmaks toote värvi.
Kui kiirelt isepruunistav efekt esile tuleb?
Klassikaliselt on näha naha tumenemist juba mõne tunni möödumisel. Toote maksimaalse efekti väljakujunemiseks kulub kuni 1 ööpäev. Juhtudel, kui soovitakse tumedamat värvi, peaks preparaati nahale kandma korduvalt, mõnetunnise vahega. Tulemuse kestvus sõltub naha ettevalmistamisest, kuid enamikul juhtudel kaob toon 5-7 päevaga.
Mida peaksid isepruunistavate toodete kasutamisel meeles pidama?
Isepruunistavad tooted ei anna kaitset päikesekiirguse eest. Isegi juhtudel, kui tootele on märgitud, et sinna on lisatud päikesekaitsefaktorid, ei ole see piisav adekvaatseks naha kaitsmiseks. Probleeme on kaks: 1) juhul, kui kasutaksime isepruunistavaid tooteid oma nahal koguses, mis annaks hea kaitse päikesekiirguse vastu, põhjustab see väga ebaühtlase ja liiga tumeda jume tekkimise nahale; 2) nagu tavalist päikesekaitsekreemi peab uuendama iga 2 tunni tagant, siis ka isepruunistavatest toodetest saadav päikesekaitse on väga lühiajaline, arvestada võib maksimaalselt mõne tunniga.
Kui kasutate isepruunistavaid kreeme, peavad päikesekaitsekreemid olema paralleelselt kasutusel.
Missugused on isepruunistavate toodete kõrvaltoimed?
Isepruunistavad tooted on turul populaarsust hakanud koguma alates 1960. aastatest. Arvestades seda, kui palju inimesi neid maailmas kasutab, on nende ohutusprofiil suhteliselt hästi teada. Kuna DHA reageerib meie epidermise kõige pindmisema kihiga ehk stratum corneumga, siis süsteemne (vereringesse) imendumine on minimaalne. DHA on hästitalutav ühend, põhjustab kontaktdermatiiti väga väga harva ning arvatakse, et juhtudel, kus pärast isepruunistava toote pealekandmist on tekkinud nahapõletik ehk dermatiit, on dermatiidi põhjustajaks hoopis mõni tootes olev säilitusaine. Arvatakse, et DHA ise tekitab nahapõletikke ja allergilisi reaktsioone nahal haruharva.