Botuliinteraapia

Botuliinteraapia on kõige paremini ja laiemalt tuntud brändinime BOTOX kaudu.

Mis on botuliinteraapia ehk botox ja kuidas see töötab?

Botuliinteraapiat kasutame lihaste liikuvuse vähendamiseks. Botuliinteraapia puhul blokeerime lihastesse jõudvaid närvisignaale. Selleks, et lihas kokku tõmbaks, on tal eelnevalt vaja saada närviimpulss. Närvid annavad aga oma info edasi neurotransmitteri, atsetüülkoliini kaudu, mis seob end lihastel olevate retseptoritega. Kui atsetüülkoliin on sidunud end retseptoritega lihastel, tekib vastuseks lihaskontraktsioon. Botuliin takistab atsetüülkoliini vabanemise ja seetõttu inhibeerib (pidurdab) lihaskontraktsiooni. Lihtsamalt seletades tekib lihase ja närvi vahel telefonikatkestus mõneks kuuks.

Kus botuliinteraapiat ehk botoxit kasutatakse?

Botuliini kõige klassikalisemateks näidustusteks on miimiliste lihaste korduvatest liigutustest tingitud kortsude ennetamine ja kaotamine/vähendamine. Ehk siis kõige enam kasutame botuliini ülanäo kortsude vähendamiseks, sinna alla kuuluvad kurjusekorts (korts kulmude vahel), horisontaalsed kortsud (laubal) ning silmade ümbruses olevate kortsude vähendamiseks. Samuti on see suureks abiks liighigistamise korral. Lisaks klassikalistele näidustustele saab sellega leevendada näo asümmeetriat, ninale tekkivaid kortse (nn bunny lines), samuti vähendada kaelale tekkivad kortse. Kui probleemiks on migreenihood või hammaste krigistamine, võib botuliin oluliselt leevendada ka neid probleeme.

Millal tulemust nägema hakkan?

Esimesi tulemusi pärast süste hakkate nägema 2-5 päeva möödumisel. Maksimaalne raviefekt tekib keskeltläbi 2 nädala möödumisel. Pärast 3 kuud hakkab lihase ja närvi vaheline ühendus jälle tööle. Samal ajal aga nende 3 kuu jooksul, kus lihas tööd ei saa, tekib lihase atroofia (nõrgenemine). See seletab asjaolu, miks keskmine patsient käib protseduuril 2 korda aastas.

Kuidas botuliinteraapiat teostatakse?

Botuliinteraapia on kiire protseduur, kus vaatame Teie lihase liikuvust ja eripärasid, märgime piirkonnad, kus lihaskontraktsioon on kõige tugevam ja teeme piirkonda väikesed märkmed. Kui nahk on puhastatud, teostame peene nõelaga süsted aktiivsesse lihasesse.

Vastunäidustused?

Rasedus ja rinnaga imetamine. Lisaks, kui on kaasuvana mõni neuroloogiline haigus, mis põhjustab lihasnõrkust (amüotroofiline lateraal skleroos, myasthenia graavis ), infektsioonikolded süstepiirkonnas, eelnev allergiline või hüpersensitiivne reaktsioon botuliinile (üliharva).

Teatud antibiootikumid ja muud ravimid võivad suurendada botuliini efekti, mistõttu teatud antibiootikumide ja ravimite võtmisel peaks botuliinteraapiat vältima.

Juhul, kui kasutate verevedeldajaid, siis suureneb risk hematoomide (sinikate) tekkeks.

Kõrvaltoimed?

Enamik kõrvaltoimeid on põhjustatud nõelast, mitte botuliinist kui molekulist. Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on sinikas, pärast süstet minimaalne punetus, kerge turse, vähene valu süstepiirkonnas on normaalne reaktsioon. Kuigi botuliini kasutatakse migreenide raviks, siis üksikutel patsientidel tekib pärast süste vähene peavalu, sagedamini tekib see horisontaalse lihase süstimisel. Juhul, kui selline olukord tekib, võib julgelt võtta paratsetamooli.

Väga harva võib botuliintoksiin haarata süstepiirkonnale lähedase lihase liikumist, selle sagedus on alla 10% süstidest ning tõenäosusprotsent selle juhtumiseks on oluliselt madalam kogenud süstija kätes.

Kas botuliin võib mul mitte toimida?

Jah, väga harvadel juhtudel on osad patsiendid nn „non-responderid“ ehk ravile mittevastajad. Selline olukord tekib põhjusel, et keha enda immuunsüsteem hakkab botuliintoksiini vastu tootma antikehasid, et neutraliseerida toksiini toimet. Kõige suuremaks riskifaktoriks, miks see tekib, on botuliini liialt tihe süstimine, seetõttu on oluline hoida botuliinteraapial vahet. Hea tava on hoida süstide vahel 4-6 kuud.